Kasside käitumise mõistmine on teie kassile turvalise ja mugava keskkonna loomiseks ülioluline. Selle üks olulisemaid aspekte on kaitsevõimelise kassi äratundmine. Kass, kes tunneb end ohustatuna või ärevana, ilmutab spetsiifilisi kehakeele näpunäiteid, mis annavad märku tema stressist. Nende märkide varajane äratundmine võimaldab teil olukorda leevendada ja vältida võimalikku agressiooni või edasist ärevust.
Kasside suhtlemise mõistmine
Kassid suhtlevad läbi keeruka häälitsuste, lõhnamärgistuse ja kehakeele süsteemi. Erinevalt koertest, kes on sageli rohkem väljendusrikkad, kasutavad kassid oma emotsioonide edastamiseks peeneid vihjeid. Nendele nüanssidele hoolikas tähelepanu pööramine on nende tunnete täpseks tõlgendamiseks hädavajalik.
Kaitsekäitumine on vastus tajutavale ohule. See oht võib olla reaalne või ettekujutatud ning oluline on meeles pidada, et kassi ettekujutus ohust võib meie omast erineda. Valju müra, võõrad inimesed või isegi äkiline liikumine võivad vallandada kaitsereaktsiooni.
Kaitsev kass ei pruugi olla agressiivne kass, kuid tema käitumine võib eskaleeruda, kui nende hoiatusmärke eiratakse. Õppides neid märke ära tundma, saate aidata oma kassil end turvalisemalt tunda.
Kaitsva kassi peamised märgid
Mitmed kehakeele põhinäitajad viitavad sellele, et kass tunneb end kaitsvalt. Need märgid esinevad sageli koos, andes kassi emotsionaalsest seisundist selgema pildi. Siin on mõned kõige levinumad märgid, mida jälgida:
- Kehahoiak: Kaitsev kass kükitab sageli madalal maapinnal, näidates end väiksemana ja vähem ähvardavana. Samuti võivad nad tajutavast ohust eemale kalduda.
- Saba asend: saba võib olla kassi meeleolu väärtuslik näitaja. Kaitsev kass võib oma saba jalge vahele pista või seda üles ajada, et end suuremaks muuta. Ärevusele võib viidata ka tõmblev või tuksuv saba.
- Kõrva asend: kassi kõrvad on väga väljendusrikkad. Kui kass tunneb end kaitsvalt, surub ta sageli oma kõrvad vastu pead või pöörab need tagasi, et ümbrust jälgida.
- Silmad: Pupillide laienemine on tavaline märk hirmust või ärevusest. Kaitsev kass võib ka tajutavat ohtu pingsalt vahtida või üldse silmsidet vältida.
- Hääletamine: susisemine, urisemine ja sülitamine on kõik selged märgid kaitsvast kassist. Nende häälitsuste eesmärk on hoiatada tajutava taganemisohu eest.
- Karusnahk: Tõstetud karusnahk, eriti piki selga ja saba, on märk sellest, et kass püüab end suuremaks ja hirmutavamaks muuta. Seda nimetatakse piloerektsiooniks.
Kehakeele näpunäidete üksikasjalik jaotus
Süvenegem kõigisse nendesse kehakeele näpunäidetesse, et saada põhjalikum arusaam nende tähendusest.
Keha asend
Kükitav poos viitab haavatavusele ja soovile vastasseisu vältida. Kass püüab end vähem sihtmärgiks muuta. Selle kehahoiakuga kaasnevad sageli ka muud kaitsevõime tunnused, nagu lamedad kõrvad ja kinni keeratud saba.
Inimesest või objektist eemale kaldumine tähendab ebamugavust ja soovi luua distantsi. Kass püüab suurendada ruumi enda ja tajutava ohu vahel.
Saba asend
Püsitud saba on klassikaline hirmu ja alistumise märk. Kass püüab kaitsta oma haavatavat alaosa. Seda poosi nähakse sageli kassidel, kes tunnevad end ülekoormatuna või hirmutatuna.
Paisutatud saba on kokkusurutud saba vastand. Kass püüab end suuremaks ja hirmutavamaks muuta. See on kaitseasend, mis on mõeldud võimalike ohtude tõrjumiseks.
Saba tõmblemine või tuksumine võib viidata erutusele, frustratsioonile või ärevusele. Kass tunneb end rahutult ja rahutult.
Kõrva asend
Lamedad kõrvad on selge märk hirmust või agressioonist. Kass püüab kaitsta oma kõrvu võimalike vigastuste eest. Selle asendiga kaasneb sageli susisemine või urisemine.
Pöörlevad kõrvad näitavad, et kass püüab koguda teavet ümbritseva kohta. Kass on valvel ja jälgib võimalikke ohte.
Silmad
Pupillide laienemine võib olla märk hirmust, erutusest või valust. Kaitsval kassil kaasnevad laienenud pupillidega tavaliselt ka muud ärevuse tunnused. Laienduse põhjuse väljaselgitamiseks on oluline arvestada konteksti.
Otsest pilku võib tõlgendada väljakutsena. Kaitsev kass võib oma kavatsuste hindamiseks pingsalt vaadelda tajutavat ohtu. Ja vastupidi, silmside vältimine võib olla märk alistusest ja soovist vältida vastasseisu.
Häälitsemine
susisemine on selge hoiatusmärk. Kass käsib tajutaval ohul taganeda. Oluline on seda hoiatust austada ja kassile ruumi anda.
Nurisemine on agressiivsem häälitsus kui susisemine. Kass tunneb end rohkem ohustatuna ja ründab tõenäolisemalt, kui tema hoiatust eiratakse.
Sülitamine on kõige agressiivsem häälitsus. Kass tunneb end äärmiselt ohustatuna ja on valmis end kaitsma.
Karusnahk
Piloerektsioon ehk tõstetud karusnahk on tahtmatu reaktsioon hirmule või põnevusele. Kass püüab end suuremaks ja hirmutavamaks muuta. See on tavaline kaitsevõime märk.
Kuidas reageerida kaitsvale kassile
Kui mõistate, et kass tunneb end kaitsvalt, on oluline olukorra eskaleerumise vältimiseks asjakohaselt reageerida. Siin on mõned näpunäited.
- Andke kassile ruumi: Kõige tähtsam, mida saate teha, on anda kassile ruumi ja lasta tal rahuneda. Ärge lähenege kassile, ärge püüdke teda puudutada ega äkilisi liigutusi teha.
- Eemaldage tajutav oht: võimalusel tuvastage ja eemaldage kassi ärevuse allikas. See võib olla vali müra, võõras inimene või mõni muu loom.
- Rääkige rahuliku ja rahustava häälega: kasutage õrna ja rahustavat hääletooni, et kass tunneks end turvalisemalt. Vältige karjumist või valju heli tegemist.
- Pakkuge turvalist varjupaika: andke kassile turvaline varjumiskoht, näiteks pappkast või kandja. See võimaldab kassil tunda end turvalisemalt ja paremini kontrolli all.
- Vältige otsest silmakontakti: kassid võivad otsest silmkontakti tõlgendada väljakutsena. Vältige otse kassile otsa vaatamist.
- Olge kannatlik: võib kuluda veidi aega, enne kui kassil rahuneb. Olge kannatlik ja laske kassil endale läheneda, kui ta on selleks valmis.
Ärge kunagi karistage kaitsvat kassi. Karistamine ainult suurendab nende ärevust ja vähendab tõenäosust, et nad usaldavad teid.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kass muutub kaitsevõimeliseks eelkõige tajutava ohu tõttu tema turvalisusele või heaolule. See oht võib olla reaalne või ettekujutatud ning tuleneda erinevatest allikatest, nagu võõrad inimesed, valju müra, muud loomad või äkilised liigutused.
Mängulise löömisega kaasneb tavaliselt lõdvestunud kehakeel, näiteks pehme pilk ja õrnalt liputav saba. Seevastu agressiivse löömisega kaasneb tavaliselt pingeline kehakeel, nagu lamedad kõrvad, laienenud pupillid ja susisemine või urisemine.
Ei, susisevale kassile ei ole üldiselt turvaline läheneda. Sisumine on selge hoiatusmärk, et kass tunneb end ohustatuna ning tõenäoliselt hammustab või kriimustab, kui talle läheneda. Kõige parem on anda kassile ruumi ja lasta tal rahuneda.
Kui teie kass on pidevalt kaitsev, on oluline konsulteerida veterinaararsti või sertifitseeritud kasside käitumisspetsialistiga. Need võivad aidata tuvastada kassi ärevuse algpõhjuse ja töötada välja raviplaani probleemi lahendamiseks. See võib hõlmata keskkonnamuutusi, käitumise muutmise tehnikaid või ravimeid.
Jah, mõnikord võib kassi kaitsekäitumine olla märk meditsiinilisest probleemist. Valu või ebamugavustunne võib muuta kassi ärrituvamaks ja reaktiivsemaks. Sellised seisundid nagu artriit, hambaprobleemid või sisehaigused võivad suurendada kaitsevõimet. Kui märkate oma kassi käitumises äkilist muutust, on meditsiiniliste põhjuste välistamiseks hädavajalik konsulteerida loomaarstiga.
